“Hunters” – nagu Tarantino ja ka mitte, nagu soovitaks ja nagu mitte

Share on facebook
Share on email
Share on pinterest

Ei mäleta, kust mulle see “Hunters” seriaal silma jäi, aga huvi äratas. Igatahes on tegemist ühe veidra seriaaliga. Sisu siis natsipüüdjatest  USAs. Vürtsitatud tagasipeegeldustega koonduslaagritesse ja sealsetesse rõvedustesse – ajaloolist täpsust ei tasu otsida. Ja tagatipuks on tegemist dark comedyga – julguse eest selliste asjade üle nalja heita muidugi kõrgeimad punktid, iseasi, kas see välja mängib. Minu jaoks ei mänginud, sest see musta huumori pool oli väga ebaühtlane. Kord on ta pikalt suhteliselt põneviku moodi ja siis vaatad, et kisub jälle viltu (loe: peaks olema huumor). Juba esimene ja teine osa on omavahel nii balansist väljas, et keeruline on hoida end konkreetses fookuses. Võiks öelda, et Tarantino austajatele võiks nagu meeldida, aga kas selleks peaks 10 osa seda vaatama? Ei, vist mitte. Ometigi vaatad. Tekitab sõltuvust ja olen kindel, et ka uus hooaeg sinna külge kruvitakse. 

Ja kogu selle kokkkuvõteks ei oskagi öelda: soovitada või mitte. igal juhul vaadata tuleks avatud meelega ja ka andestava meelega, sest filmitegijale tuleb ikka rida ebaõnnestumisi andeks anda.