Miks ma ikka ostan raamatuid ja ei laenuta raamatukogust?

Share on facebook
Share on email
Share on pinterest

Miks-miks?! Sest ma lihtsalt ei jõua ära oodata, millal ma selle raamatu raamatukogust saan – kõik need uued raamatud, mida mina lugeda tahan – no igatahes tahavad ka teised neid lugeda.

Aga no raamaud ju pole ühesugused – on raamatuid, mille võiks ju elus rohkem kui üks kord kätte võtta või loota, et järeltulijad seda teevad.

Ja on raamatuid, mida ei loegi kohe otsast otsani, vaid pigem lehitsed ja siit sealt loed aeg-ajalt peatüki või kaks.

 

Ja siis on need raamatud, mille hind on poes ca 30 euri tk, sa loed selle läbi paari-kolme päevaga (ja ööga), sest on nii põnev ja sinna nad jäävad. Minu puhul on nendeks raamatuteks krimiraamatud.

Praegu ootan ikka uusi raamatuid nendelt autoritelt: Jo Nesbo, Camilla Läckberg, Nele Neuhaus, Hjorth Rosenfeldt, Kepler, Adler-Olsen…

Ja iga kord, kui ma olen selle uue raamatu „ära neelanud“ – vahel ka tundega, et no…meh…mõtlen, et järgmine kord ma ei osta vaid panen end raamatukogus ilusti järjekorda ja ootan ja laenutan. Ja siis kui see järje uus osa raamatulettidele jõuab, siis ma enam nii ei mõtle. Raamatupoes nagu üks kinkekas realiseerimata ja tegelt oleks vaja ikka just täna õhtul lugema hakata ja üleüldse, teised osad nagu ju ostetud ka ja… ja see uue raamatu lahti võtmise tunne – mmmm. Ja jälle ma ostan. Vaatamata sellele, et nagu riiulisse hästi ei mahu ja 30 euriga nagu oleks muudki teha.

Ma ei luba midagi, aga ma proovin siiski raamatukogust oma ajaviitekirjanduse tuua. Nende uute raamatutega on huvitav fenomen iseenesest. Kui sa lähed raamatukokku, siis kõige tühjem riiul on alati uute raamatute riiul. Endalgi on ju tunne, et vaataks mis uut on tulnud justnagu ülejäänud raamatukogu oleks tühjaks loetud. Minu hea sõber rääkis, kuidas tema peaaegu alati raamatukogust raamatu saab – ta võtab oma lemmik kirjanduskriitikute aasta topp raamatulisti, aga mitte värske vaid paari aasta taguse. Miks ma ise seda teinud ei ole? Veel. Proovin – olge minuga ja vaatame, mis põnevat meie kirjanduskriitikud on lugenud ja kui hästi need minu maitsega kokku lähevad. Ja minu maitsega saate järge pidada ikka siin.

On need raamatud siis laenatud või ostetud – raamatulugemise vastu ei tea palju mõnusamaid tegevusi.

evelin