Ilmselt on teile selgeks saanud juba, et ma ei ole maailma kõige organiseeritum inimene. Aga ma täiega tahan saada organiseerituks. Siiski on kolm asja, mille puhul ma tean täpselt, kus nad on, neil on oma koht ja ma ei kuluta kunagi aega nende otsimisele – ükskõik, kus ma ei oleks.
Need on telefon, rahakott ja võtmed (uksekaardid). Kui asjad pole olulised, siis need kolm asja on ja kui sa hoiad kodus neid alati samas kohas või oma põhjatus käekotis neid alati samades sahtlites, usu, on parem.
Mul on olnud aegu, mil mul ei olnudki rahakotti, sularaha ma niikuini enamasti ei kasuta ja mul oli kaart kuskil käekotis või taskus või autos. Ma ei tea, miks ma seda nii tegin – kaart oli kadunud pa kogu aeg. Elu rahakotiga (või kaarditaskuga) on palju mõistlikum.
Ma ei kanna kaasas kogu seda kliendikaartide hunnikut ja loodan sellele, et meie poepidajad läheksid kõik üle ID-kaardipõhisele kliendikaardile.
Niiet nüüd ja kohe, mine oma esikusse või kus iganes see parim koht võiks olla ja tee oma pesa võtmete ja rahakoti jaoks. Telefon on niikuinii käe külge meil kleebitud, niiet selle leidmisega reeglina muresid ei ole.
Selle teema laiendus lastega peredele:
Kuna õue vaadates on talv, siis kolm asja lastele: lihtne müts, kaelus, kindad. Võibolla see on taas meie pere organiseerimatus, kuid kui palju ma olen istunud õueriietes kuumendes, kui tüübid oma kindaid otsivad. Kui palju me oleme lahkunud toast ilma mütsi või kinnasteta lootuses, et need on autos või halvemal juhul isegi koolis. Müts! Kaelus! Kindad! Mul täiesti ükskõik, olgu nad kasvõi põrandal hunnikus, aga et nad seal alati oleks. Müts. Kaelus. Kindad. Ja telefon, võti, rahakott.
Lihtne!
evelin