Kohv on minu elu armastus. Ma olen teda aeg-ajalt petnud rohelise teega ja veega, aga need on pigem sellised ühepäevasuhted olnud.
Ma ju tean, et kohvi ei tohiks ülearu palju juua ja see on sõltuvus ja kõik jutud. Ok, kutsume siis sõltuvuseks, mul on kohvi sõltuvus – minu jaoks siis sõltuvus, mis teeb mind rõõmsamaks, õnnelikumaks, see ei tee teistele midagi halba (ma ei muutu kohvi juues üldse vägivaldseks näiteks), see annab mulle energiat (isegi, kui see kõik toimub ainult minu peas).
Olen enda sees sügavalt veendunud, et see sõltuvus teeb mind õnnelikumaks, sestap nii on.
Kohv võib olla isegi eesmärk – oi kui palju mul on olnud kuskil mitteeuroopa suurlinnas olnud päeva väljakutse see, kuidas leida üks tass korralikku kohvi. See ei pruugi üldse niilihtne olla. Aga ma olen k avalmis leppima vähemaga – päris kohviuba ei näriks, aga ka lahustuv kohv ajab asja ära.
Uskuge või mitte, aga ühe lapse raseduse ajal olin ma selel 2in1 lahustuva kohvi fänn. Ma jõin 1 tassi kohvi päevas, see oli hommikul ja ma reaalselt läksin õhtul varem magama, et tuleks juba hommik, et ma saaksin oma 2in1 lahustuva kohvi ja kaerahelbe pudu pohlamoosiga. Pikki kuid oli see mu hommikusöök.
Minu kohv on cafe latte. Ma arvan, et olen selle oma koduses masinas timminud peaaegu täiuslikuks. Aga täisulikule lähedast lattet saab tegelikult Eestis päris palju – meie kohvikultuur on ikka palju arenenud. Cafe lättega on üks tore lugu ka – latte joojad teavad, et me küsimeg kohvikus lattet. Ma tegin sama itaalias olles – hommikusöögilauas küsiti, et mida ma juua soovin ja ma küsisin lattet – ettekandja veel küsis, et kas külma või sooja, ma tegin imestunud näo ja küsisin ikka sooja. Ja seda ma sain – sooja piima. Jah, ilma kohvita. Päris paljudes ka euroopa riikides cafe lattet küsides saadki pigem teistsugust jooki – espressot või americanot piimaga. Meie cafe latte asemel tasub seal küsida latte macchiatot – saab meie caffe lattele sarnasema.
Caffe lattega on mul tegelikult teine tore lugu veel – mille ma lihtsalt pean siin ära jagama. Üks mõnus kohv on ka siis kui oled suusatamas ja väljas on tuuline või lihtsalt külm. Ja no lähem eme siis sõpradega suusatamise vahepeal kohvikusse ja seal oli masin, kust ise tuli kohvi võtta. Võtsin jõime. Jagasin veel ühe sõbraga enda tassi ja alles siis, kui tass oli tühi, saime aru, et ainult piima vahtu jõime. Ma ei olnud piisavalt kaua masina juures oodanud, et kohv ka sinna vahu sisse jookseks. Douche soojale piimale!
Viimasel ajal on mulle hakanud meeldima ka külmad kohvijoogid. Ja neid ostes ma alati sarjan – kuidas nad nii kallid on – mõni pea 3 euri. Eile käisin just oma pojaga poes ja kui asju piiksutasime, tegi ta mulle märkuse – 18 muna (jah, ma ostsin 18 muna) maksis sama palju kui see külm kohvijook. Aga no, oled sa näinud kedagi, kes mune (isegi kui neid on 18 tk) naudinguga joob?! Daah!
Vaatame, kuhu ma nende takeaway kohvidega jõuan oma raha rubriigis, aga seni kui ma oma mõistliku rahakasutuse nippideni pole veel jõudnud, naudin – naudin oma hommikukohvi, oma pealelõunat kohvi ja restorainis peale kolme käiku kohvi. Pikaautosõidu kohvi. Lennujaamas ootamise kohvi. Sõbrannaga maailmaasjad üle arutamise kohvi (kui see just parasjagu vein ei ole). Ja kõiki neid kohve seal vahepeal.
Praegu aga olen koos oma ise timmitud, ise tehtud cafe lattega.