Meile meeldivad hotellid. Ma ei räägi kõigi eest, kuid paljudele meeldivad. Võbolla selle pärast, et nad seostuvad puhkamisega ja rutiinist väljasaamisega? Võibolla selle pärast, et hotelli tuppa astudes on see alati korra ja puhas ja seal ei ole asju? Võibolla selle pärast, et õhtusöögi ajal on keegi käinud ja kardinad ette tõmmanud ning öö lambi põlema pannud?
Mulle tõesti meeldivad hotellid – jaa on olnud perioode, kus mõni Riia ja Vilniuse hotell on peaaegu nagu teine kodu, hommikusöögimenüü on peas ja tead juba, et ei tasu leppida toaga, kus pole vaipa – tuleb vaid küsida. Aga reeglina seostub mulle hotell just sellega, et on puhas ja korras.
No kellele meist ei meeldiks puhas ja korras. Ja ühte tuba saab ja tasub hoida puhas ja korras ja asjadevaba – see on magamistuba. Minu jaoks on magamistuba tõesti tuba, kus ma magan. Ma ei söö seal, ma ei tee tööd seal (no vahel harva, kui kuskil mujal vaikust ja rahu ei saa), ma ei vaata telekat seal (enam pole telekatki magamistoas, mul kunagi oli televiisor magamistoas ja oi kui ahvatlev oli õhtul veel viimast filmi voodis vaadata). Kuna mul on garderoob magamistoa osa, siis tõesti riidemajandus on mul küll magamistoas ja enne magamaminekut loen ka seal, kuid see on ka kõik. See tähendab, et mul ei ole vaja ka magamistuppa asju ning hommikul tuulutatud magamistuba ja korras voodi säilib õhtuni.
Et õhtul voodisseminek oleks täiuslik, siis meeldib mulle õhtul, enne kui veel määma sätin, voodikate ära võtta, aken lahti teha ja öölamp põlema panna. Oi kui mõnus on siis peale õhtust hambapesu voodisse kukkuda. Tasub proovimist! Hotelliloost sai nüüd küll magamistoa lugu, aga eks need seosed meie peades olegi natuke kiiksuga.
Aga igatahes mulle mu õhturutiin meeldib ja kuigi see ei taga iseenesest veel head und, on see puhas ja korras ja mõnus magamistuba väärtus omaette. Minu harjumused, minu elu – ja täitsa ise tehtud!
evelin