Selle postituse sisu pidi tegelikult olema hoopis midagi muud. Ühel päeval ma jõuan ma selle looni ka. Aga no põhimõtteliselt sel hetkel, kui mu peas kogunesid mõtted, kuidas oma rahaasjadega igapäevases toimetamises mõistlikumalt toimetada ja heaolus ja mugavust kaotamata säästlikke valikuid teha – noh tead, 3 eurtsi siit ja 5 eurot sealt, tabas mind see, et mingid ahvid on mul kontole sisse häkkinud ja tuuri pannud 1500 – seda kahe nädalavahetuse päeva ajal, mil pangas ei käi kontot kontrollimas. Ma loodan, et te ei pea kogema seda tunnet (tundesõnad, mis valdavalt algavad F-tähega), mis Sind valdab, kui näed oma kontol 39 tehingut, kõik stabiilselt ühes summas ja kõik läinud. Läinud lihtsalt mingile pätile. Sa lihtsalt vaatad ja sa ei oska mitte midagi mõelda ega midagi. Jajaaa, õnn ei ole rahas. Isegi kui õnne ei ole rahas, siis 1500 lampi kaotamine on õnnetus. Minu jaoks on!
Nüüd küsite, et mis ma tegin, kui ma oma kontol 39 rea jõllitamise lõpetasin, eks? No panin kaardi kinni, kandsin kontolt kõik raha ära. Tegin avalduse pangale (menetlusaeg 30 päeva), tegin politseile avalduse. Ja kirjutasin UBER EATsi, sest just sinna mu raha justkui oleks läinud. Pangast vastust ei ole. Uber eatsist mõistagi ka mitte. Politsei võttis ühendust. Ega nad ei paistnud uskuvat, et ei mina ega mõni mu pereliige pole 39 korda uber eatsist (Inglismaal ja inglise naelte eest) tellinud (olles ise siin koroonalõksus ja liikudes ca mõnekilomeetri raadiuses kodust).
Igal juhul olen endale lubanud, et kui ma teen internetist oste, siis ma kannan kontole täpselt nii palju raha, kui vastava ostu jaoks vaja läheb.
Ilmselt saavad woldid ja poldid, mida suht igapäevaselt vaja läheb, oma kaardi, kus on minimaalselt raha peal nende tehingute jaoks.
Niiet, enne kui ma oma igapäevarahaasjadega tegelema hakkan pean lihtsalt üle saama sellest frustratsioonist, mida seekõik minus tekitab. Samas muidugi põhjust oma raha-asju sättida ning säästlikke võimalusi leida veelgi rohkem. Valus tee siia jõudmiseks muidugi
Ja tahaks öelda, et see nüüd küll ise tehtud ei olnud.
…..paar nädalat hiljem: minu pank kandis mulle mu raha raha tagasi, sendipealt. Teate seekord ma ei andnud oma uudishimule voli, et uurima hakata, et miks ta ikkagi kandis ja mul oli ju tegelikult vargus toimunud deebetkaardilt (mitte kreeditilt) ja üleüldse. Ei torgi, kui lahendus on minu jaoks 100% positiivne. Päriselt, mul oli ikka väga hea meel. Oma mõttes olin juba nendele vahenditele nägemist! Öelnud.
Mis ma siit õppisin?
Uued rutiinid:
- Panen kirja, missugustel netiostudel kaardinumbri panen
- Netiostudega kaardil hoian ainult väikest summat või kannan konkreetse ostu tarvis
- Netiostude kaardile ei laeku minu sissetulekud
- Käin pangas aegajalt vaatamas, kas tehingud ikka kõik minu omad
Kellelgi veel praktilisi näpunäited, et olla targem netis poodleja – kuluks ära küll.
evelin